Ettevõtteid on nii suuri kui väikeseid, mistõttu ühtset õiget vastust küsimusele on keeruline anda. Otsuse langetamiseks tasub esmalt mõelda, kui suur on aastane planeeritav müügikäive? Kas käibemaksukohustuslaseks hakkamise kohustuslik piir tuleks varsti ette?
Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on vajalik juhul, kui aastane müügikäive ületab 40 000 eurot (al.01.01.2018). Kuid käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult juba varem (enne 40 000 euro müügikäibe ületamist).
B2B kliente teenindades reeglina tasub, B2C...
Teiseks on tarvis mõelda, kes on ettevõtte koostööpartnerid ja kliendid.
Käibemaksukohustuslaseks tasub tihti koheselt registreeruda näiteks siis, kui ärimudeliks on B2B (Business to Business). Sellisel juhul pakub ettevõte teenuseid põhiliselt teistele ettevõtetele.
Eeldusel, et enamus ettevõtteid on käibemaksukohustuslased, on võimalik teha tasaarveldus müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahel. Nii on ettevõtjal õigus ostudelt makstud käibemaks Maksuametilt tagasi küsida ja sama teevad ka kliendid.
Enamasti ei ole kasulik olla käibemaksukohustuslane B2C ärimudeli puhul ehk pakkudes teenust põhiliselt eraisikutele. Eraisik käibemaksu tagasi ei saa, mistõttu puudub tema jaoks eelnimetatud soodustus.
Ilma käibemaksu lisamata on võimalik eraisiku jaoks teenus soodsamaks muuta. Kuid arvestama peab ka seda, et soetatud vahenditelt ja muult teenuse osutamiseks vajalikelt ostudelt, ei saa ka käibemaksu tagasi küsida. Seega kulud on suuremad.
Kui kuludelt ja investeeringutelt käibemaksu tagasi küsida ei ole vaja, sest ka enamus tarnijaid seda arvetele ei lisa, siis äkki ei peaks hakkama käibemaksukohustuslaseks?
On vaja meeles pidada, et käibemaksukohustuslaseks hakkamisega kaasnevad ka lisakulud: ajakulu, raamatupidamisteenuse sisseostmise või raamatupidaja palkamise kulu. Käibemaksukohustuslasel tuleb iga kuu 20-ndaks kuupäevaks esitada eelmise kuu kohta käibedeklaratsioon (KMD). See toob kaasa natukene rohkem paberimajandust ning tööd raamatupidajale.